27.06.09

Et siis Karu on kodus kirjutanud juba kahe päeva eest, aga netti üles ei ole jõudnud panna. Ma siis teen seda tema eest. Ise ei viitsi ma eriti midagi kirjutada praegu :D

Lil

25.06.2009

Yassou!
Pole ammu midagi kirjutanud. Ausaltöeldes ma lihtsalt ei ole viitsinud võtta ennast kokku, et minna pubisse või alla basseini äärde istuma arvutiga. Jaa.. Meil ON nett all basseini ääres ja ilmselt kunagi Augustiks on korteris ka. Tore-tore!
Mis siis vahepeal juhtunud on.... Eile oli mul vaba päev koos Heleniga. Hommikul läksime Lilli ja Heleniga ühte nurgatagusesse pubisse korralikku hommikusööki sööma. Noh omletti ja mahla :D Peale seda läksime basseini äärde magama. Nii mõnus. Siis tuli meie korteriomaniku isa Andreas ja kutsus meid temaga grillima. Andreas on pea 70 aastane ja väga kõbus vanahärra. Käisime siis vahepeal pesemas ja ühel hetkel oli uksekell. Andreas on mureliku näoga uksel ja küsis, et kas me ikka tuleme grillima ja, et ta kartis, et me läksime ära. Ta juba eelmisel nädalasl pakkus meile grillliha.
Me siis kobistasime lõpuks umbes kell pool 7 alla ja saime tuttavaks teisel korrusel elava Gonzo ja tema kahe sõbraga, kes olid talle külla tulnud nädalaks. Gonzo on ungarlane, kes on põhimõtteliset vimased 9 aastat mööda maailma reisinud ja perele raha saatnud. Tal on 4 õde  Saime mõnusat liha, kohalikku leiba, värsket kurki ja tomateid ning kõige parem oli „haloumi“ ehk siis kitsejuust, mida oli grillitud. Oi te ei kujuta ette kui hea see oli. Soovitan proovida kitsejuustu grillituna!!!!
Peale suuremat söömat ja jutustamist läksime umbes kell pool 10 ujuma ja mängisime vees rannapallidega võrkpalli. Isegi Andreas mängis koos miega. Vahva vanamees. Kusjuures tuleb välja, et umbes 6 aastat tagasi oli meie hoovis olnud Limassoli kuulsaim ja külastatuim baar. Hetkeks on küll mõningad seinad juurde ehitataud ja natukene ümberkorraldusi tehtud aga kui Andreas näitas alkoholi mis tal veel sellest ajast alles on siis see ületas küll selle hulga mis meil all Flo baaris on. Nii, et ma usun küll, et siin võis baar olla. Me möllasime siis kuskil 12-ni kui Chris palus meil tuppa ära minna. Nimelt on neil seal oma diil, et kell 12 peab olema vaikus. Nimelt olla Chris oma 4 korda pidanud kõva muusika pärast vangis istuma ja rohkem sekendusi nad politseiga ei taha.
Aga see oli neist nii armas, et nad ülesid, et tundke ennast nagu kodus. Näidati ette kus asuvad kõik klaasid ja taldrikud ja wc jne. Et me ise läheks ja toimetaks ja teeks seal nii nagu ise soovime. Kinkisime siis Freddile mõeldud kohvilikööri Andreasele ja Chrisile, kuna nad nii kenad meie vastu on olnud. Ja õhukonditsioneeri saime ka tasuta ikkagi. Me vist meeldime neile. Ei pea peale maksma ega midagi.
Lugesin siis kokku ka, et mitu kassi neil on - 19! Ja nii nagu Andreas ütles on tal 3 koera plus veel poeg ja tütar, ehk siis kokku 5 koera  Pluss kanad, kuked, tibupojad, kalad, ja mingid muud puurilinnud.

Aga hetkel siis kõik.


Karu



26.06.2009

Tere!
Eilne õhtu olid meil taas siis külalised. Lilli sai tööjuures tuttavaks ühe eetlase Slava ja tema leedukast sõbra Tomiga. Nad käisid eile siin, ajasime juttu ja muljetasime. Ka Gonzo astus peale tööd läbi. Tore oli. Hea on saada sõpru. Muideks isegi Jaanipäeva veetsime koos Tomi ja Slavaga. Ei teinud küll tuld ega grillinud aga istusim mere ääres ja saime peale tööpäeva lõppu kokku ka Lilli ägeda töökaaslase Pauliga.
Hommikul, umbes pool tundi enne uksest väljumist oli uksekell. See paneb igal korral õlgu kehitama. Kes se ikka meil uksetaga siis olema peaks? Tavaliselt on see olnud mõni uksega eksinud naabritädi või meie soomlasest mustanahaline naaber Mikko, kes niisama tere öelda tahab. Ükskord oli selleks Chris koos naabrinaisega, kes võtmed korterisse unustas. Siis ronis see tädi üle rõdu. Täna olid seal aga 3 karvast küproslasest töömeest ja Chrisi isa Andreas. Kujutad sa siis ette, sa oled unesegane ja täidsa sassis omadega veel ja siis mingid mehed marsivad su korterisse ja hakkavad lihtsalt asjatama. Vahetasid mingisuguseid toruasju ja siis ukseluku. Ma istusin siis oma hommikusöögiga laua ääres ja vahtisin nende tegemisi. Päris naljakas oli. Lilli magas veel hambad laiali. Muidugi pidin ma ta üles togima, kuna oleks olnud imelik teda magama jätta kui mingisugused mehemürakad suures toas asju ajavad. Veel enam kui Lill oleks oma uneriietes elutuppa koperdanud. Aga nüüd on meil siis vähemalt uus lukk ja uued torud. Hea, et korter enamvähem korras oli.
Tänasest siis niipalju, et nüüdseks olen aru saanud mis on küproslastega töötamise juures miinused. Kui Eestis ei toimu tööl erilist susserdamist ja manipuleerimist – väga palju – siis siin on seda päris palju. Tegelikult tuleb lihtsalt teada oma positsioni mängulaual ja olla ettevaatlik. Sa täidad oma rolli ja ei ürita piire ületada. Tuleb olla valvas ja teada mida sa tegema pead, kuidas tegema pead ja mida tohid ja ei tohi öelda. Samas sain ka häid asju teada, olen ikkagi oma bossi silmis heas nimekirjas. Seda on tore kuulda. Ilmselt olevat ma klientidega suhtlemises hea ja viisakas. Et nii nagu Adam ütles, siis mind ja Helenit hoitakse seal väga. Kui ma hakkan sellele mõtlema, siis jah, tõepoolest, meiega ollakse ikka väga kenad. Poistega on aga lood kohati teised. Jaa.. see on tegelikult ikkagi see mida on mulle paljud juba korduvalt öelnud – ole lihtsalt sina ise ja küll kõik hästi läheb. Seda ütles mulle mu ema ja seda ütles ka Pebbelsi boss mulle kui ütlesin, et lähen Flo’sse tööle aga pole päris kindel, et kas ma neile meeldin. Dimitris ütles selle peale, et ära muretese, küll sa neile meeldid, ole lihtsalt sina ise. Eks see tarkus on mulle ikkagi kasuks tulnud. Olengi olnud lihtsalt mina ise – meeldiv, sõbralik, töökas ja siiras. Noh, ega oma halbu külgi ei pea ju lihtsalt demonstreerima, eks  Loodan, et selle poliitikaga ajab ka edaspidi läbi. Lihtsalt nüüd teen seda kõike teadlikumalt. Lihtsalt paar elutõde on juurde tulnud. Seega ma ikkagi arvan, et see olemine siin on mulle igati kasuks tulnud – õpid ennast tundma!
Veel tänaseid plaane ei tea. Ehk olekski parem jääda koju ja aega maha võtta. Äkki isegi midagi lugeda. Ja õues on ikka veel palav. Aga õnneks nüüd on söömisega korras. Suudan seda tööl olles juba teha ja isegi nälg on mõnikord.
Ega muud tarka polegi. ;)

Karu