Vot selline imelik vestlus oli meile eile rõdu peal. Ise ka ei suutnud uskuda, et sellist juttu ajame. Aga noh, arvestades, et eelmine nädal oli 43-46 kraadi, siis on tõesti mõnusalt jahe.
Ei suuda uskuda, et poistel juba 2 nädalat täis...peaaegu. Mõned päevad veel jäänud. Eks neil veits igav on vahepeal, kuna meie käime ju koguaeg tööl, aga vähemalt on nad päikest saanud ja veits meie eluga siin tutvunud. Paul on lausa katki veits - ei, mitte kaklemisest, vaid päikesest, kuna ta ei suutnud oma näppe päiksevillidest eemale hoida. Siinses tänavapildis näevad nad küll välja nagu tuleksid otse planeedilt Mars, aga neid ennast see üldiselt ei heiduta.
Poisid käivad meil põmst iga päev tööl järgi, kambakesi siis Karul ja Alan tavaliselt üksi mul. Helen siis hakkas vinguma, et miks tal keegi järgi ei käi, Alan siis oli džentelmen üks päev ja läks Helenile tööle vastu.
Autoga ringi sõitmisest ei ole loomulikult midagi välja tulnud, kuna aeg on ikka suht kiiresti läinud ja ega nad ei arvestanud kui kallis siin tegelikult elada on. Loomulikult ka puutub asjasse see, et tavaliselt enne 1te pealelõunat voodist üles ei saa ka.
Kuidas me siis siia ära mahume - noo, mina ja Alan magame nende kaasa toodud double madratsi a ka Ele Trummi voodi peal rõdul (vahvad värvilised kõrvatropid kõrvas), Karu ja Paul magamistoas ja Helen extra bedis suurestoas, aga viimasel ajal on Helen millegipärast Pauli ja Karu kõrvale kolinud, kuna seal on AC ja veidi jahedam. Kuigi jah, alati kui mina koju tulen, siis ma olen kuri Lilli ja salaja lülitan nende AC välja, kuna selle teine pool on rõdul ja müriseb nii kõvasti et ma ei saa magada.
Esmaspäeval käisime Fassouris neljakesi ja õhtul tegime perekondlikku õhtusööki, st siis käisime poes ja Paul tegi pastat. Kutsusime Gonzo, Lili, Viktoria ja Magicu külla, istusime rõdul, sõime ja jõime ja oli niisama tore.
Ma küll lubasin, et me viime selle kurja ja pimedust vajava saladuse endaga hauda kaasa, aga ... poh... ALAN JA PAUL KÄISID KOHALIKUL VAHUPEOL JA TANTSISID R´N´B JÄRGI JA NEIL OLI LÕPMATULT LÕBUS. Ja ei, praegu ei ole 1. aprill. Kui nad teisipäeval ära ei läheks, siis arvatavasti tahaks nad uuesti minna, kuna see toimub iga nädal. Vähe sellest, enne seda käis Alan minu ja minu sõpradega niisama Basementis samasuguse muusika järgi tantsimas. Poistel on plaan, et esimene nädalavahetus lähevad nad kõige hevimale roki peole mis üldse võimalik, et oma mainet taastada.
Ja siis üks teine väike asi ka...ma jään üheks extra kuuks ehk siia ma tulen tagasi alles 30. sept. Kuna...tundub nagu 3 kuud oleks väheks jäänud ja ma nägin Mario nägu kui ma ütlesin, et ma juba kuu aja pärast ära lähen ning ta küsis, et kas on mingit võimalust, et ma saaks kuuks ajaks kauemaks jääda, kuna sept on ka veel hooaeg ja ta ei taha kedagi paariks kuuks võtta tööle. Anyway, väike kõne meie travel agent Karolini emale ja piletid ümber. Õnneks on hind hetkel sama, nii, et ma pean juurde maksma ainult vahetustasu ehk siis mingi 957.- . Kuulsin mingeid kuulukaid, et Helen jääb ka, aga ma ei tea, minuga ei ole ta midagi veel rääkinud ja tal pidi mingi tantsuasi olema sügisel. Sept lõpus on muidugi ilma vahe ikka mõnusalt šokk, kui siin on endiselt 30 kraadi, siis Eestis raudselt lund sajab juba ja ma saan külmakrambid.
Ja Karu jäi täna tööle hiljaks. Helen ärkas üles, ütles: "Karu, kell on 10." Karu : "Mhmh." Helen: "Karu, kell on 10!", Karu: "Ah!!?? Mida!!?? OOOiiii kurjaaaa!". St siis, et Karu pidi kell 10 tööl olema, aga sel ajal ta alles tõusis. Paul ütls, et ta ei ole teda kunagi nii kiiresti liigutamas näinud.
Võibolla poisid viitsivad pärast veits pilte ka üles riputada siia.
Dušš ja tööle.
Thank u!
Lil
Friday, July 31, 2009
Sunday, July 26, 2009
Lilli sünna, Rumours ja meie pesa
Paul tegi panoraamvõtte meie rõdult. Aga palun.
Basemendi klubis. Jälle Lilli sünnipäeval. Helen, Beata ja Lill
Malibu kokteilibaaris Lilli sünnipäeval. Vasakul onu kelle nime ei mäleta aga paremal on baari omanik Nassous.
Perepilt ;)
Lilli sünnipäeval meie bassu ääres. Keskel Gonzo.
Rumoursis koos meie inglastest sõpsidega. Vasakult: Lauren, Sarah, baaridaam Desbo, Helen ja Karu
Friday, July 24, 2009
Eilne istumine meie rõdul
Meie alumise korruse naabrid. Vasakult: Victoria, suur vend Gonzo ja Lili.
Karu ja Magic
Meie kõrvalt naabrid. vasakul Mikko Soomest ja paremal Rahel Etioopiast
Lil ja Al
Meie graafik. Lilli on eriline, tema läheb muidu tööle alati viieks
Rasked ajad. Helen värvib Lilli juukseid
Rasked ajad. Karu lõikab Lilli juukseid. Urmeli, ära saa kreepsu... ma ei oska ju lihtsalt :)
Turistid :D
Rokkar ja hipi
24.07.2009
Yassou!
Tõised vabandused mittekirjutamise pärast. Olen avastanud, et blogi kirjutamise jaoks peab olema ikka tõeliselt tahtejõudu, et võtta see kuum arvuti sülle ja olla ühes staatilises asendis, selle asemel , et minna pesema või rõdule jahedasse istuma. Aga noh, mul on tunne, et ma nagu peaksin aegajalt märku andma, et me siin kõik ikka elus ja ühe tükis oleme.
Eelmisel nädalal otsustasime siis Heleniga,et täna lähme kahekesi ainult pooleks tunnisk Rumoursisse istuma ja siis tuleme koju tagasi ja vaatame ühe filmi. Aga läks nii, et saime tuttavaks 2 inglasest tüdrukuga - Sarah ja Laureniga kellega siis mitmeid kordi sai koos pidutsemas käidud. segased plikad. Aga tore tunne oli, kui sul nädal aega naissoost sõbrannad olid.
Igatahes peale seda kui tüdrukud olid ära läinud oli meil ju 18. Juulil Lilli sünnipäev. Mõtlesime siis Gonzo ja Heleniga,et oleme kavalad ja ei tee Lilli sünnast suurt numbrit, vaid oleme suhteliselt ükskõiksed ja teeme talle siis esmaspäeval üllatuspeo. oli isegi plaan Lilli boss Mario mängu kaasata, et see tüdruku saadaks kell 21.00 õhtul koju. Aga Lill jõudis ette ja sai ise laupäeva juba vabaks. Käisin siis reedel Gonzoga linnapeal šhoppamas. Asja iva oli selles, et juhtumisi oli minul vaba päeva ja Lilli tahtis minna ise ka linna poodidesse. ma siis valetasin kokku, et mai saa, kuna pean Adamiga kokku saama ja temaga asju ajama. Ja sama tegi ka Gonzo - temal pole aega. Lill oli suht nördinud ja ei läinudki üldse linna. Ostsime terve posu asju ja jalutasime kuuma päikese all terve hunniku maad läbi. Ühest poest kingitus, teisest poest kaunistused mida basseini äärde riputada ja kolmandast toit. Ja siis taksosse ja taksoga koju.
Laupäev oli Flos kiire nagu alati ja juhuslikult pidin tööl kauem olema kui muidu. Samal ajal oli Lilli Shakespearis koos klientdega kooki söömas ja ke meie pidime Heleniga sinna minema. Helen läkski, mina aga siis valetasin, et ei saa, et pean jälle Adamiga asju ajama ja et meil on mingi tüli jne. Helen serveeris seda Lillile muidugi täie osavusega. Valetas tüdrukule lihtsalt näkku. mina hiilisin mööda mereäärt koju ja läksin ruttu-ruttu Gonzole toidu ja kaunistamisega appi. Õhupallid, laternad ja muud jutud. Gonzales tegi suure pannitäie tiramisut kah veel. Mingi hetk kui Lillil olid närvid juba täiesti läbi ja ta arvas, et ma ei ole enam üldse nii tore sõbranna, siis Helen luiskas taas, et meie majaomanik tahab Lilliga sünnipäeva puhul klaase kokku lüüa. Ja siis me luurasime nuragataga senikaua kuni tüdruud alla tulid ja ülla-ülla. Lillile vist meeldis. Peale seda läksime üles rõdule inimestega ja siis peale seda oli minek Basemanti diskule. Väga äge ja fun oli. Ainult selline tunne tekkis, et Basemendis pole ühtegi teist emast peale meie. Mehed on ikka rõvedalt libedad sellid siin.
Järgmisel päeval oli Flos suur Heinekeni pidu, mis ka sellel reedel toimub. seega siis palju õlut, suured täispuhutud õllepudelid, tantsutüdrukud, kes inimesi veepüssidest pritsisid, palju-palju inimesi ja palju -palju jooksmist. peale kahte ja poolt tundi magamist oli see muidugi eriline rõõm. aga kui sa oled väsinud, siis on parem kui on väga kiire, kui et ei ole midagi teha. seega ma pean ütlema, et üllatavalt meeldiv päev oli. kuigi me tegime Heleniga mõlemad mingil põhjusel 2 tundi ületööd. ei tea, ei tahtnud kuidagi koju ära minna - nii tore oli.
Siis oli juba tirilimpsti käes teisipäeva öö vastu kolmapäeva ja meie avastame, et poisid on vaja lennujaamast ära tuua. aga nooh... meil ei oel ju taksot võimalik nii ruttu saada normaalse summa eest. üks tüüp tahtis 80 euri selle eest. SIis mulle meenus, et meie naabril Mikkol, on ju auto ja ta oli lahkesti nõus öösel kell 01.30 autorooli istuma ja minuga lennujaama sõitma, et kutid ära tuua. siin nad siis nüd on. tundub, et nende jaoks on siin ka palav:D Pühapäeval lähme siis Guabasse ja esmaspäeval koos Gonzo ja Bea ja Andyga kõik taas Fasouri veeparki. eks siis ole näha. lisan siis hunniku pilte kah.
Karu
NB! Mu advokaat selgitas siin üleeile oma sõbrale, et tema on minga kihlatud ja, et ma pean ikka Küprosele päriseks jääma. Et võite siis mind õnnitleda :)
Tõised vabandused mittekirjutamise pärast. Olen avastanud, et blogi kirjutamise jaoks peab olema ikka tõeliselt tahtejõudu, et võtta see kuum arvuti sülle ja olla ühes staatilises asendis, selle asemel , et minna pesema või rõdule jahedasse istuma. Aga noh, mul on tunne, et ma nagu peaksin aegajalt märku andma, et me siin kõik ikka elus ja ühe tükis oleme.
Eelmisel nädalal otsustasime siis Heleniga,et täna lähme kahekesi ainult pooleks tunnisk Rumoursisse istuma ja siis tuleme koju tagasi ja vaatame ühe filmi. Aga läks nii, et saime tuttavaks 2 inglasest tüdrukuga - Sarah ja Laureniga kellega siis mitmeid kordi sai koos pidutsemas käidud. segased plikad. Aga tore tunne oli, kui sul nädal aega naissoost sõbrannad olid.
Igatahes peale seda kui tüdrukud olid ära läinud oli meil ju 18. Juulil Lilli sünnipäev. Mõtlesime siis Gonzo ja Heleniga,et oleme kavalad ja ei tee Lilli sünnast suurt numbrit, vaid oleme suhteliselt ükskõiksed ja teeme talle siis esmaspäeval üllatuspeo. oli isegi plaan Lilli boss Mario mängu kaasata, et see tüdruku saadaks kell 21.00 õhtul koju. Aga Lill jõudis ette ja sai ise laupäeva juba vabaks. Käisin siis reedel Gonzoga linnapeal šhoppamas. Asja iva oli selles, et juhtumisi oli minul vaba päeva ja Lilli tahtis minna ise ka linna poodidesse. ma siis valetasin kokku, et mai saa, kuna pean Adamiga kokku saama ja temaga asju ajama. Ja sama tegi ka Gonzo - temal pole aega. Lill oli suht nördinud ja ei läinudki üldse linna. Ostsime terve posu asju ja jalutasime kuuma päikese all terve hunniku maad läbi. Ühest poest kingitus, teisest poest kaunistused mida basseini äärde riputada ja kolmandast toit. Ja siis taksosse ja taksoga koju.
Laupäev oli Flos kiire nagu alati ja juhuslikult pidin tööl kauem olema kui muidu. Samal ajal oli Lilli Shakespearis koos klientdega kooki söömas ja ke meie pidime Heleniga sinna minema. Helen läkski, mina aga siis valetasin, et ei saa, et pean jälle Adamiga asju ajama ja et meil on mingi tüli jne. Helen serveeris seda Lillile muidugi täie osavusega. Valetas tüdrukule lihtsalt näkku. mina hiilisin mööda mereäärt koju ja läksin ruttu-ruttu Gonzole toidu ja kaunistamisega appi. Õhupallid, laternad ja muud jutud. Gonzales tegi suure pannitäie tiramisut kah veel. Mingi hetk kui Lillil olid närvid juba täiesti läbi ja ta arvas, et ma ei ole enam üldse nii tore sõbranna, siis Helen luiskas taas, et meie majaomanik tahab Lilliga sünnipäeva puhul klaase kokku lüüa. Ja siis me luurasime nuragataga senikaua kuni tüdruud alla tulid ja ülla-ülla. Lillile vist meeldis. Peale seda läksime üles rõdule inimestega ja siis peale seda oli minek Basemanti diskule. Väga äge ja fun oli. Ainult selline tunne tekkis, et Basemendis pole ühtegi teist emast peale meie. Mehed on ikka rõvedalt libedad sellid siin.
Järgmisel päeval oli Flos suur Heinekeni pidu, mis ka sellel reedel toimub. seega siis palju õlut, suured täispuhutud õllepudelid, tantsutüdrukud, kes inimesi veepüssidest pritsisid, palju-palju inimesi ja palju -palju jooksmist. peale kahte ja poolt tundi magamist oli see muidugi eriline rõõm. aga kui sa oled väsinud, siis on parem kui on väga kiire, kui et ei ole midagi teha. seega ma pean ütlema, et üllatavalt meeldiv päev oli. kuigi me tegime Heleniga mõlemad mingil põhjusel 2 tundi ületööd. ei tea, ei tahtnud kuidagi koju ära minna - nii tore oli.
Siis oli juba tirilimpsti käes teisipäeva öö vastu kolmapäeva ja meie avastame, et poisid on vaja lennujaamast ära tuua. aga nooh... meil ei oel ju taksot võimalik nii ruttu saada normaalse summa eest. üks tüüp tahtis 80 euri selle eest. SIis mulle meenus, et meie naabril Mikkol, on ju auto ja ta oli lahkesti nõus öösel kell 01.30 autorooli istuma ja minuga lennujaama sõitma, et kutid ära tuua. siin nad siis nüd on. tundub, et nende jaoks on siin ka palav:D Pühapäeval lähme siis Guabasse ja esmaspäeval koos Gonzo ja Bea ja Andyga kõik taas Fasouri veeparki. eks siis ole näha. lisan siis hunniku pilte kah.
Karu
NB! Mu advokaat selgitas siin üleeile oma sõbrale, et tema on minga kihlatud ja, et ma pean ikka Küprosele päriseks jääma. Et võite siis mind õnnitleda :)
Monday, July 13, 2009
11.07.2009
Heips!
(Panen siis ühe oma vana blogi teksti üles. Lilli kurtis siin juba, et ma ei kirjuta enam midagi :P)
Mis siis veel uudist peale selle, et meil on maailma kõige nummim kiisu... eem. Kes öösel arastab rööveldada. Üritas Lilli ja heleni pähe öösel pesa teha ja jäsemeid otsast ära närida. Mina olen nii tuim tükk, et lükkasin tüübi lihtsalt ühel korral eemale ja nohisesin edasi. Magicul pold minuga vist huvitav, kuna tüdrukud kurtsid küll, et nemad ei saandu eriti magada :D
Täna oli siis minul vaba päev. Kuigi olime Lilliga plaaninud minna kesklinna poodlema elik šhoppama, siis ei tulnud sellest midagi välja. Eile otsustasime, et tahame Lilliga välja minna, aga kuna tibu oli kuni 02:15-ni tööl siis.... me ei läinud. Ma marssisin peale järjekordset jutustamissessiooni rannas Shakespear’i ja plaanisin siis Lilli päeva lõpetamist oodata. Mm.. kauaks venis teine. Peale seda me siis otsustasime minna Malibu koktelibaari koha omanikule Nassosele külla. Istuseme seal kuskil pool tundi ja siis maandusime oma rõdule ja jutustasime kuskil neljani.
Kuna Rad oli eelmisel päeval Lillit pidulikult randa kutsusnud, siis otsustasime raha kulutamise asemel hoopiski minna randa. Plaan oli minna kell 10 hommikul, aga mingisugusel imelikul põhjusel jõudis Rad meiel alles 12.30 järgi.ta oli isegi eraldi lahtise auto üürinud. Mõnus kolin käis koguaega aga paras turisti tunne tekkis. Aga äge oli. Pärast oli karv nii sassis, et ise ka ei usu. Rand kuhu läksime, asus umbes 20 km linnast väljas. Koha nimi oli Lady’s Mile ja seal oli helesinine vesi ja valge liiv. Mõnna! Muideks, Rad tegi siis Shakespeariga lõpparve. Ta plaanib minna Dubaisse, kus tal on siis mingisugune päris kõrge koht mingisuguse asjapulgana peatselt avatavas Kreeka restos. Kummaline, kuidas esmamulje võib ikka inimesi mõjutada. Tegelt on ta väga tore inimene, mitte ainult üks suur naistemees.
Tulime neljaks tagasi ja siis asusun usinasti kogu elamist küürima. Usuks, et siin elavad 3 poissi, mitte 3 tüdrukut. Ja kelle asjad laiali olid, olin loomulikult mina. Paras põrsas olen, no mis seal ikka.
Flocafes on meil siis uus barman ja uus baar rannas. Eks ma siis homme näen ja imestan. Georg on ka tööl tagasi koos oma murtud varbaluuga. Heleni sõnul pidi ta oma tööga ikkagi oivaliselt hakkama saama. Imestan!
Seda ka, et ma olen ikka täiega puusse pannud oma temperatuurihinnangutaga ilmale. Siin on hetkel päeval 38 kraadi, mitte 31. See seletab mõndagi. Näiteks seda, miks viimasel ajal nii raske on tööl olla olnud. Tahaks ka päevitusriietega ringi käia nagu kliendid. Saime küll uued puuvillased ja linased tööriided, aga shortsid on ikkagi hirmus pikad – põlveni, niiet toonivahe mu jala alumise ja ülemise osa vahel aina kasvab. Jube kentsakas vaatepilt :D Aga usute või mitte, aga selle saunas elamisega võib ka ära harjuda.
Ja Lilli sünnipäev läheneb. Siis hakkab mürglit saama. Loodetavasti :) Saatke talle siis palju kingitusi, kui Alan ja Paul siiamaale saabuvad.
;)
Karu
Saturday, July 11, 2009
Thursday, July 9, 2009
07.07.09
Hei!
Noniinoniinonii. Eile oli mul & Karul vaba päev.Õhtu enne seda venis pikaks nagu ikka. Shakespeare´i kõrval on üks restoran (kuigi see on selle koha kohta palju öeldud), kus töötab Radi sõber ning ta teab omanikku jne. Igatahes, me läksime sinna, kuigi koht ise oli juba kinni. Jannis tegi meile dringid ja mingi aja pärast ilmus sinna ka koha omanik, kes tundus väga tore Liibanoni mees. Istusime seal, vahepeal püüdis Rad tänava pealt ühe Eesti tüdruku kinni, kellest ta mulle juba päevi vadranud oli, mingi hetk ilmus ka Gonzo sinna & niimoodi me siis ca 6kesi istusime küünlavalgel terrassil, sõime ja jõime ja lõppkokkuvõttes kujunes sellest tore öö ning hommikul väga varajasel kellaajal jalutasime Karuga koju.
Hommikul pidi Karu minema panka oma esimest palgatšekki rahaks vahetama. Wuhuu! Mina magasin loomulikult. Mingi kell väga vara 12 helistas Karu, ütles, et ta jõuab 10 minuti pärast maja ette ja olgu ma valmis, kuna tal on kõht väga tühi ning me peame sööma minema. Noh, okei. Teadsin, et Gonzo on ka vaba (mis on üks teine väga huvitav jutt), helistasin talle ja pealegi tahtsin ma nagunii tema kahte nooremat õde näha, kes paar päeva tagasi siia jõudsid. Õdekesed sööma ei tahtnud tulla, nii et läksime kolmekesi. Õgisime ennast täis nagu ikka ja ajasime niisama pool unesegast juttu. Aga mõnus oli.
Kella 3 paiku umbes võttis Amir meid auto peale (mina, Karu, Gonzo + 2 õde) ja sõitsime linnast välja randa – Gouverner´s Beach oli selle koha nimi vist. Loomulikult eksisime teel sinna ära ja 20 minuti asemel võttis kohale jõudmine meil aega ca 1 h . Gonzo terve aeg pagassis, kuna noh...meid oli liiga palju, et atosse sisse mahtuda. Ja see rand...phhh...ilus-ilus-ilus-ilus. Valged kriidikaljud, helesinine meri, vaikus, ilus loodus ümberringi. Rahvast ei old peaaegu üldse. Leidsime endale ühe private bay kahe kalju vahel ja nautisime pärastlõunat. Mingi aeg ilmus ka Bella sinna (tegelik nimi Beathe, aga ma ei suuda seda hääldada, nii, et minu jaoks on ta Bella), istusime veel, kuni päike hakkas ära kaduma ning Bella helistas Andy järgi, kuna selleks ajaks olid meid ikka liiga palju juba, et ühe autoga tagasi mina. Anyway, Victoria ja Lily (jah Gonzo õel on sama nimi mis mul, nii et see tekitab päris palju segadust) ning Karu läksid Amiriga tagasi, meie ootasime Andy ära, poisid käisid veel korra ujumas ja sõitsime tagasi.
Kõht tühi...kõigil 7 inimesel. Nii, mis nüüd saab. Õige vastus – Pizza Hut. Korraldasime seal paraja kaose oma suure seltskonnaga, nii, et isegi ettekandja oli hämmingus, tõi meile 6 taldrikut ja küsis siis, et mitut me tahame. Eeet...eee...1-2-3-4-5-6-7 äkki? Tal oli lihtsalt blond hetk vist. Sõime ära 2 üli-mega-hüper-suurt pizzat ja olime omadega rahul. Siis äkki hakkas kõigil kiire, kes kuhu pidi jooksma kellega kokku saama. Mul oli hämming. Lõpuks otsustasime Heleniga, et lähme parem vaatame Gonzo jalgpalli mängu ja hiljem vaatab edasi. Midagi erilist see ei olnud. Kari higiseid mehi palli taga ajas 1,5h ja kõik. Okei. Ajasime Gonzo sõpradele kägu, et me oleme ta õed (mitte et me kolm ei näeks välja nagu 3lt erinevalt mandrilt, aga noh), mina loomulikult sain olla Lily ja Helen pidi olema Victoria. Uskuma jäid. Mis siis ikka.
Kella 11 paiku maandusime meie maja taga olevasse randa või mis ei ole nagu supelrand, aga seal on üks puust silla moodi asi, kus me alati istumas käime. Lõpuks olimegi pool ööd seal – mina, Gonzo, Helen, Karu, Slava, Tom, Bella & Andy. Asi kulmineerus loomulikult nii nagu alati ehk siis mul hakkas mingi hetk igav & ma hüppasin riietega vette. See toob endaga üldjuhul kaasa ahelreaktsiooni ehk siis lõpuks on kõik vees. Helen vist ei tuld ainult. Lõpp hea kõik hea.
Täna käisime Heleniga poes, kulutasime liiga palju raha, aga vähemalt ei ela külmkapis enam ainult ämblikud.
Siis...jah. Mike´i ennustus läks täide & ee..meil on kiisupoeg. Tegelikutl leidis Amir ta tänavalt, pesi ta puhtaks ja korrastas teda üldse, aga ta ei saa teda endale jätta, kuna tal on 2 väga väikest last. Viis ta selle kiisukese Gonzole, kelle õed loomulikult kohe kiisu vastu võtsid enne kui Gonzo midagi öeldagi jõudis. Tema siis hakkas kassi mulle maha parseldama. Mina ütlesin, et ei-ei-ei, ma ei saa ja ma arvasin, et Karu ja Helen ei oleks nõus ka. Ja lõpuks suutis ta meid kõiki ära rääkida, nii, et Magic (see on ta nimi) kolib meile homme, peale seda kui ma lähen ostan talle vajalikud tarvikud. Ma ei tea veel mis saab siis kui me Eestisse läheme. Ma uurin looma üleviimise asja ja palju see maksab ja mis tegema peab jne. Aga kui see läheb väga keeruliseks, siis me anname ta kas Chrisile või viimasel juhul Gonzo võtab ta tagasi. See selleks, aga meil on nüüd beeebi! Magic on umbes 1 kuune ma pakun või veidi rohkem, värvilt pealt kollane ja alt valge. Väga armas kiisu aga paras kratt juba praegu.
Ahjaa. Miks on Gonzol niisama lambist 3 vaba päeva? Sellepärast, et ta suutis minult või kuskilt mujalt külmetuse saada ning tal on mõnus nohu ja köha. Läks siis laupäeval tööle ja ülemus pidi peaaegu südamerabanduse saama, kuna ta kartis, et Gonzol on see...noh, linnugripp või mis iganes selle nimi on. Ütles, et enne kui sul ei ole arstilt paberit, et sul seda ei ole, ära tagasi tule. Läks siis Gonzo haiglasse, ütles, et tal on nohu ja köha, selle peale toppis õde endale maskid ja kindad ja muud asjad selga ning toimetas ta ruttu-ruttu garantiini. Esimese asjana loomulikult saadi aru, et asi nii hull ei ole, kuna tal ei old palavikku. Anti siis pudel köhasiirupit kaasa ning saadeti koos paberiga koju, aga öeldi, et 3 päeva ei tohi tööle minna. Muidu peab siin haiglasse mineku eest maksma, aga linnugripi sektsioon on tasuta. Vahva! Nüüd me siis terveneme siin kahekesi ühe köhasiirupiga, mida ta minuga jagab. Mul on juba peaaegu hea, aga tal on veel päris hull. Noh läheb aega. Kuna siin kuumuses on normaalne, kui sul on külmetus 2 nädalat, kuna bakterid lihtsalt ei taha ära surra. No kahju küll.
Nüüd ma olen kirjutanud terve nädala eest, nii, et ärge varsti minult midagi oodake :P
Muss!
Lil
Sunday, July 5, 2009
05.07.09
Sõnusin ära!
Eile oli tööl täiesti dead! Laupäeva õhtu & inimesi ei old üldse. Nõmekas.
Lõpetasime siis veits peale 12st juba & kuna oli laupäev, siis ma tahtsin kindlasti midagi teha, vääs ka nagu ei old üldse. Aga ... Helen magas, mõned sõbrad olid pulmas, Gonzo oli poolsurnud-poolmagamas, kuna ta on 2 päeva järjest üleval olnud põmst ja üldse tundus asi lootusetu. Õnneks Karu oli kuskil väljas, siis helistasin talle ja palusin teha põmst põlvili, et ta muga välja tuleks. Ja ta tuligi. Nii tore.
Saime 71-s kokku Rory ja Tomiga (2 meie vanust inglast, kes on siin juba aastaid elanud), mängisime piljardit. Mina ei võitnud. Deem. Mõtlesime, et võiks siis ühe dringi võtta, aga näe, kõik kohad olid kinni juba. Marssisime siis sisse sellisesse kohta nagu "Bingo", mis jah, tõesti ongi koht kus mängitakse bingot, aga sealt sai vähemalt paar jooki kaasa osta. Istusime siis oma Saku on Ice laadse Carslbergiga rannas, rääkisime juttu ja oligi kõik. Väga rahulik, soft & easy õhtu vahelduseks peab ütlema.
Ahjaaa...eile olevat plahvatanud pomm ühes klubis nimega Ipnotica, mis on meie majast umbes 500 m kaugusel. Ma kuulsin tööl olles, et mingi pauk oli, aga eriti tähelepanu sellele ei pööranud. Hiljem rääkis üks tuttav, et oli pomm ja puha. Kellelegi ei meeldi see klubi vist üldse (k.a. mina). Jalutasime sealt hiljem mööda, aga aru küll ei old saada, et midagi juhtunud oleks, kuna klubi oli avatud & keegi ei teinud teist nägugi. Küllap ei old väga suur pomm siis.
Panete tähele mis kell on? 11 ja ma olen juba üleval! šokeerisin ennast äratuskellaga, kuna on kindel plaan minna randa enne tööd & tundub, et esimest korda see siin ka õnnestub.
Yalla!
Lil
Eile oli tööl täiesti dead! Laupäeva õhtu & inimesi ei old üldse. Nõmekas.
Lõpetasime siis veits peale 12st juba & kuna oli laupäev, siis ma tahtsin kindlasti midagi teha, vääs ka nagu ei old üldse. Aga ... Helen magas, mõned sõbrad olid pulmas, Gonzo oli poolsurnud-poolmagamas, kuna ta on 2 päeva järjest üleval olnud põmst ja üldse tundus asi lootusetu. Õnneks Karu oli kuskil väljas, siis helistasin talle ja palusin teha põmst põlvili, et ta muga välja tuleks. Ja ta tuligi. Nii tore.
Saime 71-s kokku Rory ja Tomiga (2 meie vanust inglast, kes on siin juba aastaid elanud), mängisime piljardit. Mina ei võitnud. Deem. Mõtlesime, et võiks siis ühe dringi võtta, aga näe, kõik kohad olid kinni juba. Marssisime siis sisse sellisesse kohta nagu "Bingo", mis jah, tõesti ongi koht kus mängitakse bingot, aga sealt sai vähemalt paar jooki kaasa osta. Istusime siis oma Saku on Ice laadse Carslbergiga rannas, rääkisime juttu ja oligi kõik. Väga rahulik, soft & easy õhtu vahelduseks peab ütlema.
Ahjaaa...eile olevat plahvatanud pomm ühes klubis nimega Ipnotica, mis on meie majast umbes 500 m kaugusel. Ma kuulsin tööl olles, et mingi pauk oli, aga eriti tähelepanu sellele ei pööranud. Hiljem rääkis üks tuttav, et oli pomm ja puha. Kellelegi ei meeldi see klubi vist üldse (k.a. mina). Jalutasime sealt hiljem mööda, aga aru küll ei old saada, et midagi juhtunud oleks, kuna klubi oli avatud & keegi ei teinud teist nägugi. Küllap ei old väga suur pomm siis.
Panete tähele mis kell on? 11 ja ma olen juba üleval! šokeerisin ennast äratuskellaga, kuna on kindel plaan minna randa enne tööd & tundub, et esimest korda see siin ka õnnestub.
Yalla!
Lil
Saturday, July 4, 2009
04.07.09
Palju õnne kõigile USA iseseisvumise tähtpäeva puhul. Whee!
Anyway, kõik on tore ja hästi ja bueno. Esmaspäeval läksin tööle, ütlesin Radile "Teeme nii, et me ei kakle täna, kuna mul on liiga hea tuju selleks". Ta hakkas naerma ja terve nädala oleme suurepäraselt läbi saanud. Ma ei viitsi draamatseda, tulin siia siiski lõbutsema, mitte pillima mingi totaka slovaki pärast, kellel on imelikud arusaamad elust ja asjadest.
See nädal on kiire olnud, tundub, et hooaeg hakkab pihta. Lõpuks ometi!
Eriti väljas ei ole käinud kuskil, kuna ma suutsin saada ühe koleda külmetuse - ei see ei ole linnugripp ja jah, selles kuumuses on võimalik külmetuda, eriti kui on 3 rumalat eestlast, kes käivad konditsioneeriga ümber nagu nendertaallased. Tänud Karu emale, kes pakkis meile pool apteeki kaasa, alates Coldrexist kuni sinepiplaastriteni. Kõik on kasutusse läinud. Ega poolhaigena Fasouris käimine ei old ka just kõige targem mõte, aga no teate ju mind, kui plaanid tehtud, siis ma ei saa mitte minemata jätta. Täna on juba haiguse 5. päev ja hakkab paremaks minema, enam ei jookse ninast vahetpidamata tatti ning hääl hakkaba ka tagasi tulema. Nii, et täna on täitsa tuju isegi Basementi minna, nagu ikka laupäeviti!
Gonzo oli nii tore täna. Meil jäi eile diil, et ta äratab mind hommikul üles, et ma jälle kella 2ni ei magaks. Nii ta siis tuli kell 11 uksetaha hommikusöögiga! Naiss, võiks iga päev nii olla. Kõigil võiks üks selline sõber olla :)
Aga omorfi mera teile ja nautige laulu-tantsupidu :)
Lil
Anyway, kõik on tore ja hästi ja bueno. Esmaspäeval läksin tööle, ütlesin Radile "Teeme nii, et me ei kakle täna, kuna mul on liiga hea tuju selleks". Ta hakkas naerma ja terve nädala oleme suurepäraselt läbi saanud. Ma ei viitsi draamatseda, tulin siia siiski lõbutsema, mitte pillima mingi totaka slovaki pärast, kellel on imelikud arusaamad elust ja asjadest.
See nädal on kiire olnud, tundub, et hooaeg hakkab pihta. Lõpuks ometi!
Eriti väljas ei ole käinud kuskil, kuna ma suutsin saada ühe koleda külmetuse - ei see ei ole linnugripp ja jah, selles kuumuses on võimalik külmetuda, eriti kui on 3 rumalat eestlast, kes käivad konditsioneeriga ümber nagu nendertaallased. Tänud Karu emale, kes pakkis meile pool apteeki kaasa, alates Coldrexist kuni sinepiplaastriteni. Kõik on kasutusse läinud. Ega poolhaigena Fasouris käimine ei old ka just kõige targem mõte, aga no teate ju mind, kui plaanid tehtud, siis ma ei saa mitte minemata jätta. Täna on juba haiguse 5. päev ja hakkab paremaks minema, enam ei jookse ninast vahetpidamata tatti ning hääl hakkaba ka tagasi tulema. Nii, et täna on täitsa tuju isegi Basementi minna, nagu ikka laupäeviti!
Gonzo oli nii tore täna. Meil jäi eile diil, et ta äratab mind hommikul üles, et ma jälle kella 2ni ei magaks. Nii ta siis tuli kell 11 uksetaha hommikusöögiga! Naiss, võiks iga päev nii olla. Kõigil võiks üks selline sõber olla :)
Aga omorfi mera teile ja nautige laulu-tantsupidu :)
Lil
Wednesday, July 1, 2009
01.07.2009
Ciao!
Täna siis oli kell 09:20 uksekell ja kes seal ikka muu oli kui Gonzo! Kuigi pidime alles kell 10:00 valmis olema otsustas tema, et ei anna meile armu. Muidugi Lilli sai alles kell kuus hommikul koju ja ta ei olnud selle üle just eriti rõõmus. Aga tubli tüdruk nagu ta on, siis pakkis ta oma kodinad kokku ja minek bussile. Ei saa just öelda, et tegu oli rahaliselt eriti toreda ettevõtmisega. Bussipilet ise on juba 1,80 euri pluss pilet veeparki oli 28 euri. Samas Gonzo ikka ütles ka, et tegu on siiski ühe Euroopa suurima veepargiga. Mina küll ei tea. Serena on samasugune. Loegelesime terve päeva seal.
Muidugi mina isiklikult aravn, et minu päeva tipphetked olid need kui ma peale hiigelsuure veeämbri all seismist ja selle lahmaka kaela saamist oleksin napilt oma ujumisriiete alumisest otsast ilma jäänud- aga ütleme ausalt, et need on mulle ika suureks ju ka jäänud. Kilod on lihtalt kadunud. Riided, mis enen olid nats väiksed on nüüd kõik parajad. Teine tore hetk oli see, kui me läksime sellise toreda liumäe peale mille nimi on Kamikaze. Tegu on siis megakiire laskumisega. Ja selle reisi ajal otsustas mu ujumisriiete ülemise osa plastikus kinnitus üles öelda. Nii kena temast! Eks igaüks võib ise arvata, mis siis juhtus.
Üldiselt aga veetsime enamiku ajast mööda „Lazy Riverit“ sõites. Ehk siis hiigelsuures päästeparve laadses asjanduses magades ja mööda „jõge“ triivides. Üks sõit on umbes 10 minutit ja me magasime Heleniga seal 4 ringi järjest.
Kuskil kell 5 enam ei viitsinud kohe üldse seal olla. Samas eks see koht suletakse ka kell kuus. Jõudsime siis koju ja otsustasime kastsetada oma pesumasinat taaskord. Et äkki juhtub ime ja seekord enam ei uputa. Aga uputas ikka. Otsustasin siis alla minna ja Chrisi kutsuda, et äkki ta oskab sellega miskit peale hakata või saadab torujüri. Aga tuli hoopis Andreas, kes selle kenasti ära parandas. Vahva vanamees.
Tänsest siis nii palju, et kunagi varsti paks Gonzo meid alla korrusele ajama ja siis peaks meil seal üks kena õhtu ees ootama. Ma ei ta, kas ta poest midagi saab, kuna need läksid juba kell 2-3 kinni, aga eks siis ole näha. Eile küsis siin, et kas me mereande sööme. Ma ei kiidaks muidugi enda olukorda selles suhtes, et ma ju ei söö eriti seafoodi, aga vb ta ei saanudki seda. Homme siis taas tööle ja reedel on jälle vaba päev. Liiga palju teisi. Peab superviisor Dariaga rääkima, äkki teeks ikka nii, et ma ei pea 2 päeva niisama vedelema.
Tervates,
Karu
30.06.2009
Galinichta! elik tere õhtust
Üritan siis üle pika aja jälle midagi kirja panna. Esimene asi on muidugi see, et meil on nüüd korteris internett. JEEE! Aina enam saab uusi ja häid, tasuta , asju. Nagu näiteks nett. Jama on muidugi selles, et ühendus on hetkel veel kehvavõitu. Katkeb ära. Aga ehk on asi selles, et Chris teeb mingisuguseid ümberkorraldusi ja alles sätib netti üles. Ma ei teagi.
Mis siis uut. Üleile käisime siis natukeseks Guabas Bob Marleyt kuulamas ja jutustamas. Peale minu ja Heleni olid seal ka Adam, meie töökaaslane baarist – Christian ja tema kaks sõpra. Muusikatudeng Tony ja teine mingisugust insenäriasja õppiv Chris. Ma nende päris nimesid muidugi ei suuda öelda, kuna need on kreeka keelsed ja ma ei mäleta neid. Igatahes oli nende nime lõpus S, nii nagu enamustel küproslastel. Christian ise õpib ka mingisugust materjaliteadust Roomas ja on kohalik. Kuigi ta isa on Itaaliast ja ema Küproselt. Peale mõningast pläkutamist ja jutustamist ning kalli endise klassiõe Lauraga kohtumist (kes töötab Guabas ja elab Küprosel püsivalt) otsustasime minna sööma. Läksime Tony autoga siis vanalinna. Käisime vaatasime sadamat ja nad näitasid meiel vanalinna. Maandusime ühes prantsusepärases pannkoogi kiirsöögikohas kus sõime imemaitsvaid šhokolaadi ja küpsisepuruga täidetud pannkooke. Seejärel tõid nad meid koju ja otsustasime, et järgmisel päeval teeme grilli.
Pühapäev oli tööl ikka ja jälle täielik hullumaja. Muudkui jooksed ringi. Mulle meeldib! Aga õhtul kuskil kell 10 tulid siis Christian ja Chris meile. Lilli küll oli tööl – kahju! Kogu protsess oli päris naljakas. Kuna meil endal grilli ei ole, siis olid nad ostnud ühekordseks kasutamiseks mõeldud grilli ja me asjatasime sellega. Tossas küll alguses nagu meeletu, kartsime, et kohe saadetakse meile tuletõrje. Aga nagu küproslastele ikka kohane, siis keegi meie pärast liialt ei pabstanud ja tuletõrjujaid ukse taha ei ilmunud. Mida me siis sõime; nii nagu nad ise ütlesid, siis Küprose rahvustoite. Sain siis ka teada mis see on. Nemad nimetavad grillliha, kitsejuustu ja pita-leiba oma national foodiks. Kõige seda muidugi grillituna. Toit oli imememaitsev ja seltskond meeldiv. Pärast õgimist käisime meres ujumas. Väga fun! Umbes kell 01:30 ühines meiega ka Lilli. Tulime korterisse tagasi ja varsti saabus ka see aeg kui tuli magama minna. Kuna mina olin ainukene õnnleik, kes pidi täna tööle minema. Küll õnneks alles 12-ks.
Olin hommikul täielik laip. Nimelt sain magada ju ainult 4 tundi. Kuid nii imelik kui see ka ei oleks, siis need päevad kui ma olen väsinud saab tööl alati meeletult palju nalja. Nimelt oli ka Georg täiesti magamata ega seisnud vaevalt püstigi. Ja Vasilis ja Harris (superviisorid) olid samuti ülemeelikus tujus. Koguaeg käis ilkumine, näpistamine ja naljatamine. Kui kell sai umbes pool kolm läks lahing lahti. Kuna nädala esimesel poolel lähevad kõik kohad kell 14:00 kinni, siis otsib rahvas endale koha kuhu maanduda. Ja nii sai kogu alumise korruse saal umbes 15 minuti jooksul rahvast pungile täis. Ja me olime saalipeal ainult kahekesi. Adam tormas samal ajal rannas. Kuna ühed kiendid kellelt ma tellimuse võtsin olid otsustanud hoopiski randa kaduda ja meil ei olnud aimugi kuhu, siis läks Georg kandikuga neid randa otsime umbes 5-ks minutiks. Nii ma siis jooksin ühe laua äärest teie ja võtsin 5 minutiga kõigilt tellimused.. no umbes 15-lt laualt. Mu paber oli paksult täis. Siis põgenesin baari ja hakkasin neid sisse toksima. Georg jõudis peale tulutut otsingut tagasi ja hakkas tellimusi laiali jagama. See oli õudne. Harris ja Vasilis muutkui tegid tellimusi ja meie muudkui jooksime. Crazy!!! Aga hakkama saime. Suureärane tiimitöö. Täna sain hommikul ühelt kliendilt 5 euri tippi ja mille eest veel. Ta küsis, et mis kell ta peab nädalavahetusel randa tuleme, et saada rannatoolile kohta. Ma olin siis lahke ja läksin rannatoolionult seda küsima. Võtsin kellaajad ka, et kaua toole üldse laenutada saab ja viisin selle paberil kliendile. Muidugi nad tellisid ka 4 kokteili ja siis onu küsis, et kas teil on siin Küprosel kombeks tippi ka jätta. Ma vastasin selle peale, et kui soovi on siis ikka ja tavalislet kui ikka väga hea teenindus on, siis saab umbes 2 euri tippi ühe laua kohta. Onu siis andis raha arve eest ja viskas 5 eurise ka. Kuna ma käisin lauas 2 korda tellimust võtmas. Alguses tahtis mulle veel 10 euri anda. Ma oli imestusest pikali kukkumas. Ma saan aru, kui antakse nii palju tippi, kui klient on tõesti terve päeva kohvikus istunud ja teinud 300 eurise arve (nagu nädalavahetusel üks laud) aga ainult poole tunni eest anda nii palju. Tõesti üllatus. Samas Vasilis ilkus ka mu kallal, et mida sa Caroline nende klientidega teed. Tema sõnul kliendid ikka tulevad ja küsivad, et kus see Caroline siis täna on, kui mul vaba päev on olnud. Tema sõnul olevat mul väga hea teenindus ja, et meil on kliente, kes ainult minu pärast seal käivad. No olgu siis. Eks ma saan aru, ka , et nende jaoks olen ma ikka paras eksootika. Helen veel enam – heledapäised ja –silmsed põhjaeurooplased. Ja tõepoolest, mulle meeldb klientidega paar sõna juttu vesta, neile naeratada ... .....eks kliendid on korduvalt öelnud, et kuidas sa alati nii heas tujus oled ja koguaeg naeratad. ... ma ei teagi kuidas seda seletada. Päike vist. Ja ma saan aru, et tegu on ikkagi meessoost klientidega... aga no kui ma sellega rohkem raha saan, kliendid on rahul ja bosside jaoks oln ka hinnas, siis ma võin ju natukene ülepakutult meeldiv olla.
Eriti ülbe jutt ju ! Ma tean ise ka, aga tõstab ikka enesehinnangut küll...
Sellega seoses üks naljakas juhtum ka. Meile on tekkinud üks püsiklient. 31 aastane advokaat, kes seetõttu, kuna ta on FIE saab oma tööaega ise teha ja veedab päevad meil Flos koos oma sõpradega istudes. Kellest üks on ka vist advokaat ja teine on poliitikas. Nii siis ma vahtasin neil tuhatoosi ja see tüüp hakkab sõbrale rääkima, ise samal ajal oma pastat süües, et tead, see Caroline on nii tore tüdruk. Tal on suurepärane iseloom ja kui ta tahab siis ma olen nõus temaga kohe abielluma. Talle ei pidavat kohalikud tüdrukud meeldima nende olemuse pärast. Pöördus minu poole, et kas ma tahan temaga abielluda ja Küprosele elama tulla. Ma selgitasin, et mul on poissõber Eestis ja seepeale oli ta väga viisakas ja sõnas, et ta austab seda ja ei surgi teemas rohkem. Aga, kui ma ümber peaksin mõtlema, siis ma pean ainult talle ütlema. Kujutage siis ette, et ta ütles ja rääkis seda kõike ise samal ajal pastat süües. Huumor kuubis! Kusjuuress ama tüübiga juhtus veel üks hea lugu. Nimelt on mul nö hüüdnimi : Biscolato Margarita. Ühel päeval läksin sellel advokaadilt küsima, et kas ta soovib veel midagi ja tema ütles selel pealeBISCOLATO MARGARITA. Ma olin üpris segaduses kui ma hakkasin baaris tellimust sisestama. Meil on nimelt selline külm kohvi ja šhokolaadi ning küpsise segu jook, mille nimi on Biscolato Freddo. Sama pakume me ka alkohoolset jooki Margarita. Peale baarmeniga arupidamist otsustasin küsima minna, et kas ta siis tahab ikkagi Biscolato Freddot või Margaritat. Ja tuli välja, et tema arvas, et mu nimi ongi Margarita. Kuna Vasilis kustsub tüdrukudi meil ikka Margaritaks ehk siis lillekeseks. Hahaa! Hea nali! Kõik said kõhutäie naerda. Ja kui tuli välja, et härra advokaat mulle abieluettepaneku tegi oli nalja veel enam. Vasilis arva muidugi, et tegu oleks hea partiiga ja ma peaksin selel peale mõtlema. Tegu oli muidugi naljaga. Proua Biscolato Margariita Advokaadinaine.
Täna ei pidanud isegi eriti kauaks tööle jääma. Kuna kui lähed 12-ks tööle, siis pead tegelikult jääma kuni 20.00-ni. Tegema järgmiseks päevaks settevalmistusi, saali korrastama, laudu ja diivaneid tassima, et need randa retsida ei jääks. Aga kuna Georg pidi Vasilise autoga koju saama ja Adam ei viistsinud niisama koju minna, siis poisid jäid appi ja tegid saali ise korda põhimõtteliselt. Mul ei lubatud laudugi tassida Pidavat meestest halva mulje jätma, kui tüdruk teeb sama rasket tööd. Sain juba kell 19:00 ära. Tore!
Jõudsin siis koju ja Helen teatas, et meil oli korteris uputus olnud. Nimelt need samad torud, mis meil siin hiljuti ära vahatatai lasevad läbi. Vesi oli juba koridorini jõudnud. Tüdrukud ise olid basseini ääres. Hetkel tilgub toru ikka. Peab Chririle ütlema, et ta oma karvased küproslased siia saadaks. Kraanikaussi ei saa kasutada enam.
Homsest siis nii palju, et juhuse tahtel on minul, Helenil, Lillil ja Gonzol vaba päev ja me otsustasime minna Fasouri veeparki, mis pidavat olema üks suurematest Euroopas. Ma ei teagi, äkki nad reklaamivad ennast ise nii, aga seda on siis homme näha. Peame olema kell 09:00 hommikul valmis. Siis lähme bussiga Fasourise. See asub õnneks ka Limassolis. Kuskil linnapiiril. Peaks olema fun! Gonzol on kõik suured plaanid juba tehtud, et hiljem on meil suur sööming koos hea veiniga. Nooo.. loodame siis.
Ja eile öösel sain oma teiselt poolt naabritega tuttavaks. Kui vasakul elab see Soome mustanahaline Mikko, siis teisel pool on mingisugune ärikas nimega Talal, kes on vist pärit Liibanonist. Tal on siis oma office ja ta elab vist siin. Tundus ausõna tore inimene. Mitte selline nilbik. Aga eks peab ettevaatlik olema. Ta oli ka just seal veepargis käinud ja soovitas soojalt. Ütles, et tal on oma jaht ja kuna ta jalgpalli mängides oma jalga vigastas, siis on tal palju aega ja kui me tahama, siis ta on nõus meiel linna ja saart tutvustama. Eks ole näha.
Hehee.. muideks, mu töökaaslase Christjani sõbra Tony sõbral on ka jaht ja ta rääkis, et me võime ükskõik millal minna tema jahiga sõitma ja grillima. Kuidas nad siin kõik nii rikkad on, mina ei saa aru. Aga kui pakutakse võimalust jahiga sõitma minna, siis ma olen nõus küll. Pealegi, tegu ei ole mõne võhivõõraga. Tony on Christiani hea sõber ja Christianit ma usaldan! Tunnen teda küll alles ühe kuu, aga ta on tore poiss!
Nii palju siis sellest. Eks ma anna teada kuidas veepargis läks. Peab nüüd magama minema. Enam ei jaksa olla!
Kisses!
Biscolato Margarita ehk Karu
Üritan siis üle pika aja jälle midagi kirja panna. Esimene asi on muidugi see, et meil on nüüd korteris internett. JEEE! Aina enam saab uusi ja häid, tasuta , asju. Nagu näiteks nett. Jama on muidugi selles, et ühendus on hetkel veel kehvavõitu. Katkeb ära. Aga ehk on asi selles, et Chris teeb mingisuguseid ümberkorraldusi ja alles sätib netti üles. Ma ei teagi.
Mis siis uut. Üleile käisime siis natukeseks Guabas Bob Marleyt kuulamas ja jutustamas. Peale minu ja Heleni olid seal ka Adam, meie töökaaslane baarist – Christian ja tema kaks sõpra. Muusikatudeng Tony ja teine mingisugust insenäriasja õppiv Chris. Ma nende päris nimesid muidugi ei suuda öelda, kuna need on kreeka keelsed ja ma ei mäleta neid. Igatahes oli nende nime lõpus S, nii nagu enamustel küproslastel. Christian ise õpib ka mingisugust materjaliteadust Roomas ja on kohalik. Kuigi ta isa on Itaaliast ja ema Küproselt. Peale mõningast pläkutamist ja jutustamist ning kalli endise klassiõe Lauraga kohtumist (kes töötab Guabas ja elab Küprosel püsivalt) otsustasime minna sööma. Läksime Tony autoga siis vanalinna. Käisime vaatasime sadamat ja nad näitasid meiel vanalinna. Maandusime ühes prantsusepärases pannkoogi kiirsöögikohas kus sõime imemaitsvaid šhokolaadi ja küpsisepuruga täidetud pannkooke. Seejärel tõid nad meid koju ja otsustasime, et järgmisel päeval teeme grilli.
Pühapäev oli tööl ikka ja jälle täielik hullumaja. Muudkui jooksed ringi. Mulle meeldib! Aga õhtul kuskil kell 10 tulid siis Christian ja Chris meile. Lilli küll oli tööl – kahju! Kogu protsess oli päris naljakas. Kuna meil endal grilli ei ole, siis olid nad ostnud ühekordseks kasutamiseks mõeldud grilli ja me asjatasime sellega. Tossas küll alguses nagu meeletu, kartsime, et kohe saadetakse meile tuletõrje. Aga nagu küproslastele ikka kohane, siis keegi meie pärast liialt ei pabstanud ja tuletõrjujaid ukse taha ei ilmunud. Mida me siis sõime; nii nagu nad ise ütlesid, siis Küprose rahvustoite. Sain siis ka teada mis see on. Nemad nimetavad grillliha, kitsejuustu ja pita-leiba oma national foodiks. Kõige seda muidugi grillituna. Toit oli imememaitsev ja seltskond meeldiv. Pärast õgimist käisime meres ujumas. Väga fun! Umbes kell 01:30 ühines meiega ka Lilli. Tulime korterisse tagasi ja varsti saabus ka see aeg kui tuli magama minna. Kuna mina olin ainukene õnnleik, kes pidi täna tööle minema. Küll õnneks alles 12-ks.
Olin hommikul täielik laip. Nimelt sain magada ju ainult 4 tundi. Kuid nii imelik kui see ka ei oleks, siis need päevad kui ma olen väsinud saab tööl alati meeletult palju nalja. Nimelt oli ka Georg täiesti magamata ega seisnud vaevalt püstigi. Ja Vasilis ja Harris (superviisorid) olid samuti ülemeelikus tujus. Koguaeg käis ilkumine, näpistamine ja naljatamine. Kui kell sai umbes pool kolm läks lahing lahti. Kuna nädala esimesel poolel lähevad kõik kohad kell 14:00 kinni, siis otsib rahvas endale koha kuhu maanduda. Ja nii sai kogu alumise korruse saal umbes 15 minuti jooksul rahvast pungile täis. Ja me olime saalipeal ainult kahekesi. Adam tormas samal ajal rannas. Kuna ühed kiendid kellelt ma tellimuse võtsin olid otsustanud hoopiski randa kaduda ja meil ei olnud aimugi kuhu, siis läks Georg kandikuga neid randa otsime umbes 5-ks minutiks. Nii ma siis jooksin ühe laua äärest teie ja võtsin 5 minutiga kõigilt tellimused.. no umbes 15-lt laualt. Mu paber oli paksult täis. Siis põgenesin baari ja hakkasin neid sisse toksima. Georg jõudis peale tulutut otsingut tagasi ja hakkas tellimusi laiali jagama. See oli õudne. Harris ja Vasilis muutkui tegid tellimusi ja meie muudkui jooksime. Crazy!!! Aga hakkama saime. Suureärane tiimitöö. Täna sain hommikul ühelt kliendilt 5 euri tippi ja mille eest veel. Ta küsis, et mis kell ta peab nädalavahetusel randa tuleme, et saada rannatoolile kohta. Ma olin siis lahke ja läksin rannatoolionult seda küsima. Võtsin kellaajad ka, et kaua toole üldse laenutada saab ja viisin selle paberil kliendile. Muidugi nad tellisid ka 4 kokteili ja siis onu küsis, et kas teil on siin Küprosel kombeks tippi ka jätta. Ma vastasin selle peale, et kui soovi on siis ikka ja tavalislet kui ikka väga hea teenindus on, siis saab umbes 2 euri tippi ühe laua kohta. Onu siis andis raha arve eest ja viskas 5 eurise ka. Kuna ma käisin lauas 2 korda tellimust võtmas. Alguses tahtis mulle veel 10 euri anda. Ma oli imestusest pikali kukkumas. Ma saan aru, kui antakse nii palju tippi, kui klient on tõesti terve päeva kohvikus istunud ja teinud 300 eurise arve (nagu nädalavahetusel üks laud) aga ainult poole tunni eest anda nii palju. Tõesti üllatus. Samas Vasilis ilkus ka mu kallal, et mida sa Caroline nende klientidega teed. Tema sõnul kliendid ikka tulevad ja küsivad, et kus see Caroline siis täna on, kui mul vaba päev on olnud. Tema sõnul olevat mul väga hea teenindus ja, et meil on kliente, kes ainult minu pärast seal käivad. No olgu siis. Eks ma saan aru, ka , et nende jaoks olen ma ikka paras eksootika. Helen veel enam – heledapäised ja –silmsed põhjaeurooplased. Ja tõepoolest, mulle meeldb klientidega paar sõna juttu vesta, neile naeratada ... .....eks kliendid on korduvalt öelnud, et kuidas sa alati nii heas tujus oled ja koguaeg naeratad. ... ma ei teagi kuidas seda seletada. Päike vist. Ja ma saan aru, et tegu on ikkagi meessoost klientidega... aga no kui ma sellega rohkem raha saan, kliendid on rahul ja bosside jaoks oln ka hinnas, siis ma võin ju natukene ülepakutult meeldiv olla.
Eriti ülbe jutt ju ! Ma tean ise ka, aga tõstab ikka enesehinnangut küll...
Sellega seoses üks naljakas juhtum ka. Meile on tekkinud üks püsiklient. 31 aastane advokaat, kes seetõttu, kuna ta on FIE saab oma tööaega ise teha ja veedab päevad meil Flos koos oma sõpradega istudes. Kellest üks on ka vist advokaat ja teine on poliitikas. Nii siis ma vahtasin neil tuhatoosi ja see tüüp hakkab sõbrale rääkima, ise samal ajal oma pastat süües, et tead, see Caroline on nii tore tüdruk. Tal on suurepärane iseloom ja kui ta tahab siis ma olen nõus temaga kohe abielluma. Talle ei pidavat kohalikud tüdrukud meeldima nende olemuse pärast. Pöördus minu poole, et kas ma tahan temaga abielluda ja Küprosele elama tulla. Ma selgitasin, et mul on poissõber Eestis ja seepeale oli ta väga viisakas ja sõnas, et ta austab seda ja ei surgi teemas rohkem. Aga, kui ma ümber peaksin mõtlema, siis ma pean ainult talle ütlema. Kujutage siis ette, et ta ütles ja rääkis seda kõike ise samal ajal pastat süües. Huumor kuubis! Kusjuuress ama tüübiga juhtus veel üks hea lugu. Nimelt on mul nö hüüdnimi : Biscolato Margarita. Ühel päeval läksin sellel advokaadilt küsima, et kas ta soovib veel midagi ja tema ütles selel pealeBISCOLATO MARGARITA. Ma olin üpris segaduses kui ma hakkasin baaris tellimust sisestama. Meil on nimelt selline külm kohvi ja šhokolaadi ning küpsise segu jook, mille nimi on Biscolato Freddo. Sama pakume me ka alkohoolset jooki Margarita. Peale baarmeniga arupidamist otsustasin küsima minna, et kas ta siis tahab ikkagi Biscolato Freddot või Margaritat. Ja tuli välja, et tema arvas, et mu nimi ongi Margarita. Kuna Vasilis kustsub tüdrukudi meil ikka Margaritaks ehk siis lillekeseks. Hahaa! Hea nali! Kõik said kõhutäie naerda. Ja kui tuli välja, et härra advokaat mulle abieluettepaneku tegi oli nalja veel enam. Vasilis arva muidugi, et tegu oleks hea partiiga ja ma peaksin selel peale mõtlema. Tegu oli muidugi naljaga. Proua Biscolato Margariita Advokaadinaine.
Täna ei pidanud isegi eriti kauaks tööle jääma. Kuna kui lähed 12-ks tööle, siis pead tegelikult jääma kuni 20.00-ni. Tegema järgmiseks päevaks settevalmistusi, saali korrastama, laudu ja diivaneid tassima, et need randa retsida ei jääks. Aga kuna Georg pidi Vasilise autoga koju saama ja Adam ei viistsinud niisama koju minna, siis poisid jäid appi ja tegid saali ise korda põhimõtteliselt. Mul ei lubatud laudugi tassida Pidavat meestest halva mulje jätma, kui tüdruk teeb sama rasket tööd. Sain juba kell 19:00 ära. Tore!
Jõudsin siis koju ja Helen teatas, et meil oli korteris uputus olnud. Nimelt need samad torud, mis meil siin hiljuti ära vahatatai lasevad läbi. Vesi oli juba koridorini jõudnud. Tüdrukud ise olid basseini ääres. Hetkel tilgub toru ikka. Peab Chririle ütlema, et ta oma karvased küproslased siia saadaks. Kraanikaussi ei saa kasutada enam.
Homsest siis nii palju, et juhuse tahtel on minul, Helenil, Lillil ja Gonzol vaba päev ja me otsustasime minna Fasouri veeparki, mis pidavat olema üks suurematest Euroopas. Ma ei teagi, äkki nad reklaamivad ennast ise nii, aga seda on siis homme näha. Peame olema kell 09:00 hommikul valmis. Siis lähme bussiga Fasourise. See asub õnneks ka Limassolis. Kuskil linnapiiril. Peaks olema fun! Gonzol on kõik suured plaanid juba tehtud, et hiljem on meil suur sööming koos hea veiniga. Nooo.. loodame siis.
Ja eile öösel sain oma teiselt poolt naabritega tuttavaks. Kui vasakul elab see Soome mustanahaline Mikko, siis teisel pool on mingisugune ärikas nimega Talal, kes on vist pärit Liibanonist. Tal on siis oma office ja ta elab vist siin. Tundus ausõna tore inimene. Mitte selline nilbik. Aga eks peab ettevaatlik olema. Ta oli ka just seal veepargis käinud ja soovitas soojalt. Ütles, et tal on oma jaht ja kuna ta jalgpalli mängides oma jalga vigastas, siis on tal palju aega ja kui me tahama, siis ta on nõus meiel linna ja saart tutvustama. Eks ole näha.
Hehee.. muideks, mu töökaaslase Christjani sõbra Tony sõbral on ka jaht ja ta rääkis, et me võime ükskõik millal minna tema jahiga sõitma ja grillima. Kuidas nad siin kõik nii rikkad on, mina ei saa aru. Aga kui pakutakse võimalust jahiga sõitma minna, siis ma olen nõus küll. Pealegi, tegu ei ole mõne võhivõõraga. Tony on Christiani hea sõber ja Christianit ma usaldan! Tunnen teda küll alles ühe kuu, aga ta on tore poiss!
Nii palju siis sellest. Eks ma anna teada kuidas veepargis läks. Peab nüüd magama minema. Enam ei jaksa olla!
Kisses!
Biscolato Margarita ehk Karu
Subscribe to:
Posts (Atom)
